Postitatud

Alesja


Juhendaja Alesja – lapsehoidja kutsega juhendaja ja muusikaõpetaja

Alesja on sertifitseeritud lapsehoidja ja muusikaõpetaja. Ta on hoidnud nii eesti, rootsi, saksa kui ka vene perekondade lapsi. Alesja on eesti-vene kakskeelne ning räägib lisaks ka inglise keelt. Ta on õppinud Georg Otsa muusikakoolis klassikalist laulu.

Alesja hinnangul on esimene videosessioon lastega juhendaja vaatepunktist kõige keerulisem, kuna esimesel korral tuleb kohanduda nii lapse kui ka perekonnaga. Lapsevanematel soovitab Alesja kindlasti veenduda, et internetiühendus oleks kvaliteetne, kuna see võib sessioonile negatiivselt mõjuda. Teiseks soovitab ta lapsevanematel võtta videokõne ajal nii minimaalne kontroll kui vajalik, mitte nii suur kui võimalik. “Võtmeküsimus on kontakti saavutamine. Eriti oluline on see esmakohtumisel. Kui laps on videokõne ajal vanemaga samas ruumis, siis tahes-tahtmata on kontakt oma ema või isaga domineeriv ning virtuaalne kontakt sellevõrra hapram,” selgitas ta.

Ideaalis areneb kontakt perega niisuguseks nagu Alesja ja ühe tema püsipere vahel. “Ema läheb tavaliselt kõrvalruumi omi asju tegema. Tal on hästi tihti tarvis osaleda koolitustel või koosolekutel. Meie tegutseme sel ajal koos 3-aastase tüdrukuga, kes on hästi tore, avatud ning uudishimulik. Ja ta teab, mida tahab! Tüdruk ei ütle kunagi ei: et seda ma ei taha teha. Samas, kui tal on mingist tegevusest isu täis, siis ütleb, et teeme nüüd midagi muud. Oleme temaga päris palju koos laulda ja tantsida saanud,” rääkis Alesja.

Mõnikord arenevad KideoCall’i sessiooni jooksul tegevused spontaanselt. Nii on juhtunud näiteks peitusemänguga. Peitusemängu korral lepib Alesja lapsega kokku, et tal peab olema ĂĽlevaade kogu ruumist. Peita tohib vaid vaatevälja ulatuses. Seejärel sulgeb Alesja mängult silmad. Peitus algab. “Ükskord oli laps voodisse pugenud, aga varbad ulatusid teki alt välja. Ma ĂĽtlesin, et näen varbaid ja palusin jalga näidata. Laps tõstis sääre ĂĽles. Siis palusin kätt lehvitada. Ta lehvitas. Spontaansused võivad hästi lõbusalt välja kukkuda,” jutustas ta.

Sõltumata sellest, et Alesja tööriistakast lapse aja sisukaks veetmiseks ulatub plastiliinist ja raamatutest, laste jooga ning origamini, viib ta suurima rõõmuga läbi just muusikalisi tegevusi. Alesja töötab ka Paide Lasteaias muusikaõpetajana. “Tavaliselt on mul ukulele, kannel ja klaver käeulatuses. Kohandun vastavalt eelkokkuleppele lapsevanemaga. Vahel lepime kokku, et paneme valmis plastiliini, raamatud, mänguasjad või kunstitarbed, kuid muidugi – ma ju ise ka armastan muusikat! Muusikalisi tegevusi on alati vahva läbi viia. Võib juhtuda nii, et mina laulan ja laps tantsib. Teine võimalus on teha näiteks rütmimängu. Eks ka muusikalised tegevused peavad ikkagi lähtuma lapsest,” rääkis ta.

Kas Alesja suudaks virtuaalkanali vahendusel lapsele klaveritundi anda? LĂĽhidalt: jah. Aga see eeldab vastavat tehnilist valmisolekut. Klaveritund vajab klaverit ning kaht kaamerat. Laps peab omama võimalust silmsideks Alesjaga ning vastupidi. Samaaegselt peab teine kaamera olema suunatud klaveriklahvidele. Kui Alesjal on nii ĂĽlevaade lapse tööst klaveril kui ka silmside, siis võib KideoCall’i sessioon muutuda hoopis vahvaks klaveritunniks.