Juhendaja Liis – eripedagoog ja lasteaiaõpetaja, kes armastab rahvatantsu ja lauamänge
Liis on Tõstamaalt pärit eripedagoog, kes on töötanud ĂĽle kĂĽmne aasta nii alus- ja ĂĽldharidus- kui ka noorsootöö valdkonnas. KideoCall’is alustas ta juhendajana juba 2020. a kevadel.
Liis on töötanud Viimsi eralasteaias Lillelapsed, Tõstamaa Keskkoolis, Hilariuse koolis, Kivila lasteaias ning Linnupesa lasteaias õpetajana. Hilariuse koolis on ta töötanud erivajadustega lastega, tema klassi kuulusid autistid ning downi sündroomiga lapsed. “Kui enamike lastega võid näha arengut tundidega, siis sama asja selgeks õpetamine raskete autismi tunnustega lapsele võib võtta aasta. Kui laps pärast aastat mõistab, mida ja kuidas teha, on minu kui õpetaja rõõm tuhandekordne,” ütles Liis.
Liis on ka algklassiealise poisi ema. “Oma lapse kasvatamisel olen märganud, et kõige keerulisem on tegelikult kuulamine ja rahulikuks jäämine. Lapsel võib olla olulisi asju, mida ta tahab jagada, kuid vanem ei leia selleks kiire elutempo kõrvalt aega. See on sama asi, mille osas ka KideoCall lahendust pakub. Sageli kulub suurem osa videokõnest sellele, et laps räägib oma sõpradest või mänguasjadest. Juhendajana on minu roll dialoogiga kaasa minna või pakkuda näiteks välja mäng, et joonistan tahvlile looma ja laps saab ära arvata, mis loomaga tegu,” rääkis ta.
E-tegevuse sessioon saabki alguse sellest, et lapsevanem sisestab lühikese huvide kirjelduse oma lapse kohta. Nii saab Liis valmistuda. Aeg-ajalt on tulnud ette ka kentsakaid olukordi. Ühel korral polnud lapsevanem jõudnud väga hästi aega planeerida ning laps oli äsja vannist tulnud. Laps tundus olevat veel teisel lainel ning häälestamine oli keerulisem.
“Kuid märkasin põrandal lebanud dinosauruse mänguasja. Ütlesin lapsele, et ehk tood dinosauruse siia. Laps oli suur dinosauruste fänn! Ta hakkas dinosaurustest rääkima ning tõi mulle näitamiseks ka järjest teisi dinosauruseid. Usalduse võitmine on hästi oluline, vestluse käigus on seda hea saavutada. Sessiooni teine pooltund möödus juba lapsega väga mõnusalt,” ütles ta.
Liisi sõnul on mitmete perede näol tekkinud pĂĽsikliendid. Ta arvab, et lapsevanemad hindavad võimalust ise rahulikult töiseid asju teha või võtta aega iseendale. Samaaegselt võib vanem anda lapse kellegi teise hoolde, kes aitab lapse sotsiaalseid vajadusi täita. “Ühe lapsega on tekkinud selline lugemise rutiin. Talle väga meeldis, kui talle raamatut ette lugesin. Järgmisel sessioonil kĂĽsis laps kohe, et kas saaksid selle sama raamatu välja võtta ning samast kohast jätkata. Sellised asjad teevad sĂĽdame soojaks,” ĂĽtles Liis. Ta viskas õhku mõtte, et lapsevanemad võiksid KideoCall’i julgemalt koduõpetaja rollis kasutada. Sisepõlemismootori toimemehhanismi ta lastele õpetama ei läheks, kuid kuni 4./5. klassini suudaks olla abiks kĂĽll.
Mõnes mõttes elab laps endiselt ka Liisis endas. Ta on alati armastanud mängulisi tegevusi.
Näiteks lauamänge. Liisi sõpruskond koguneb lauamängu õhtuks tavaliselt kord kuus, viimasel ajal on menüüsse kuulunud Portugali päritolu mäng Azul ja Splendor. Ise on Liis tegelenud väiksest peale rahvatantsu ja võimlemisega ning näiteks Tallinna võimlemispeol ka ise lapsi juhendanud.