Juhendaja Artur: õpime mitte selleks, et teistest targemad olla, vaid et ise rohkem teada
Artur on töötanud alates 2018. a Halliste Põhikoolis robootika õpetaja ja huviringi juhendajana. Ta tunneb paljusid interaktiivseid lauamänge ja armastab koos lastega joonistades lugusid välja mõelda.
Laia silmaringiga Artur ĂĽtleb, et ta ei ole traditsioonilises mõistes pedagoog: “Mulle meeldib lastega suhelda nagu võrdväärse partneriga ja mitte neid sundida.” Tema kogemusel köidavad laste tähelepanu e-hoidudes väga erinevad asjad. “Otsin ja leian, mis konkreetset last antud hetkel huvitada võiks. See pole alati lihtne, aga kui märkan, et laps mõnele teemale või tegevusele huviga reageerib, oskan selle pealt edasi minna,” selgitab Artur, kuidas hea vaist teda töös lastega aitab.
KideoCall’i töö juurde jõudis Artur läbi oma ema, kes uudsest võimalusest 2021. a varakevadel kuulis. Arturile meeldib selle töö juures vabadus: ta saab olla enda valitud kohas ning töötada just neil hetkedel, kui talle sobib.
Arturi hoiud õnnestuvad hästi muu hulgas tänu sellele, et ta on lapsega aus ja avatud. “Teeme lapsega kokkuleppeid ja ĂĽritan vajadusel ka põhjendada, miks vanematel oma aega vaja on. Selgitan lapsele, et ma ei sunni teda läbi arvuti millekski ja laps mõistab, et temal endal on võimalus kaasa rääkida, milliseks hoid kujuneb,” tutvustab juhendaja oma nippe.
Enamik Arturi hoide sisaldavad joonistamist. Ta arutab koos lapsega, mida joonistada, kes on tegelased, kuidas nad tegutsevad, mis lugu sealt välja koorub. “Mõnele lapsele meeldivad näiteks kaklevad kollid. Sel juhul joonistame neid ning paneme kokku lugusid nendest kollidest. Justkui “Onu Raivo jutupliiats”, aga mitte ühe- vaid kahepoolne,” toob Artur näite, kuidas laste mõtlemist kogu aeg töös hoida.
Arturile meeldivad lauamängud ning tihti mängib ta neid ise erinevatel interneti platvormidel. See andis lĂĽkke proovida lihtsaid interaktiivseid lauamänge ka koos lastega. Nii näiteks saab tuntud “Tsirkuse” mängu mängida ka internetis. Kui lapsel on olemas täring, saab ta kodus täringut veeretada, selle puudumisel on võimalik ka seda arvutis teha. Ekraanil toimuvaid mänge pakub Artur välja aga vaid suurematele lastele ning sedagi harva ja kindlasti vaheldumisi liikuvamate tegevustega.
Artur on üks enim e-hoide teinud juhendaja. Kõigist nendest kordadest tuleb meelde vaid üks, kus laps ei soovinud videokõne käigus aktiivselt suhelda. Artur jälgiski nii esimesed 40 minutit vaikselt lapse tegevust, lasi lapsel keskenduda ja tuletas aeg ajalt meelde, et on tema jaoks olemas.
“Kord jäin keerulisse olukorda, kui pidin väiksele tĂĽdrukule selgitama, miks ei tohi ekraani ees riideid vahetada,” meenutab lapsehoida korda, kui laps tahtis mängu käigus kostĂĽĂĽmi selga panema hakata. Artur polnud varem sellist selgitustööd tegema pidanud ning ei osanud esimese hooga sõnu seada. “Mul oli selgitama hakates alguses veidi piinlik, aga laps mõistis muret ning see oli tema jaoks kasulik õppetund,” ĂĽtleb Artur. Pärast e-hoidu lepiti lapse ja vanemaga kokku, et lapsel on edaspidi riiete vahetamiseks kindel nurk, mis jääb ekraani ulatusest välja. Interneti turvalisus on oluline teema ning e-lapsehoidjate ĂĽlesanne on lapsi juhendada, et nad oskaksid häid valikuid teha.
“Lastega suheldes on oluline kuulata nende arvamust ja selgitada uusi asju. Kõige kasulikum on lapsele inimeseks olemise õpetamine ja iga uue täiskasvanuga õpib laps uusi perspektiive kaaluma,” meenutab Artur, kuidas temal endal oli lapsena väga põnev uute inimestega kohtuda. Lastel on vaja suhelda mitte vaid teiste laste vaid ka pĂĽhendunud täiskasvanutega.